Blogi

Tere

Siia hakkame lähiajal ja suhteliselt jooksvalt kirjutama blogi, uudiseid ja soovitusi.

 

Mis põhjustab artroosi ja kas see on päritav?

Artroos (osteoartroos) on sage liigeshaigus, mis põhjustab valu ja liikumispiiratust. Artroosi teatakse ka kui liigeskõhre kulumist ja selle all kannatab ca 20% täiskasvanud elanikkonnast. Paljudel on seejuures tekkinud küsimus, et kui mu perekonnas on artroosi esinenud siis kas see tähendab, et see ohustab ka mind.Ehk kas artroos on päritav või on tegu lihtsalt sarnase keskkonna ja harjumustega, mis peresisese liigeste kulumise esile kutsub? 

Sellele küsimusele leiab vastuse uuringutest, mis võrdlevad kaksikuid. Kui kaksikud kasvavad erinevates keskkondades ja saavad mõlemad artroosi, peetakse seda päritavaks.

2008 aastal leiti 992 kaksikute röntgenpiltide uurimisel artroosi pärilikkuse tõenäosus erinevatele kehapiirkondadele. Uuringu tulemustest selgus, et artroos sõrmeliigeste otsmistes lülides on 71%-, keskmistes lülides 37%- ning lähimates sõrmelülides 14% päritav. Puusa ja põlveliigeste artroos on päritav vaid 1%-se tõenäosusega. Kõikide liigeste artroosi esinemissagedusega seost ei leitud. Seega käte artroos on tõenäoliselt päritav aga puusa ja põlveliigese artroos pigem mitte. 

Mis siis põhjustab artroosi?

Eelmisel aastal ilmunud ülevaatlik uuring artroosi riskitegurites annab sellele küsimusele hea vastuse. Grupp füsioterapeute leidsid 43 artroosiriski sagedust uurivat teadustööd. Nad järeldasid, et artroosi tekib tõenäolisemalt neil, kes…

  • …on eelnevalt oma liigeseid (põlve ja puusa) vigastanud. Kõige suurem artroosi tekkimise risk oli seejuures neil, kellel on osa põlve meniskist operatsiooniga eemaldatud.

  • …Mõõdukas kuid järjepidev seos artroosi tekkel oli kõikidel ülekaalulistel. Enamus uuringuid keskendus kehamassiindeksi üle 25 ja 30 uurimisele.

  • …Veidi nõrgemad seosed leiti raske füüsilise töö tegemisel nagu raskuste tõstmine, trepist kõndimine ja põlvili töötamine.

  • …Kehalise aktiivsuse (tervisesport!) vahel oli vastakaid uuringuid, millest enamus leidsid, et see kas ei mõjuta või vähendab artroosi riski. Mõned värskemaduuringud on leidnud, et vähene kehaline aktiivsus on seotud oluliselt tõsisemate artroosi sümptomitega.

Seega palun väga.  Selleks, et sul artroosi ei tekiks on kõige tähtsam püsida vigastustest vaba ja need korralikult välja ravida, püsida normaalkaalus ja olla kehaliselt aktiivne.  Liigest hoidvad ja ohutud spordialad on näiteks ujumine, kõndimine, osad saalitreeningud ja rattasõit. Kontaktspordialad nagu jalgpall ja korvpall ei pruugi kõrge vigastuste riski esinemise tõttu olla liigeste parim valik.

Kas sõrmede raksutamine põhjustab artroosi?

See on küsimus, mida küsitakse minult liiga tihti. Uuring, mis võrdles regulaarseid sõrmede kraksutajaid ja mitte-kraksutajaid, leidis, et artroosi esineb neil mõlemal samapalju. Kraksutajatel isegi veidi vähem, kuid mitte oluliselt. Seega EI, sõrmede kraksutamine ei põhjusta artroosi.

Allikas Fysioviis Teraapiastuudio

 

 

Descargar musica